Kui kunagi ammu-ammu mõtlesin, et näitusel võiks osaleda, siis ega ma tegelikult väga hästi ette ei kujutanud, mis asi see näitusel osalemine on. Ega mul praegugi väga head ettekujutust ei ole - aga targem ja ühe kogemuse võrra olen rikkam kindlasti :) Esmalt, jäin nö magama ja ei saanudki ühele näitusele registreerida, kuhu tahtsin minna. Kuna käin ju ka koolis ja palju on kooli nädalavahetusel, siis pidin otsima näitust, mis sobiks nii minu kooli-plaanidega kui ka muu pere-eluga. Igatahes lõpuks leidsin ühe - maksin osalustasu ja saatsin vajalikud avaldused-dokumendid ja nii me näitusel osalejate seltskonda saimegi:) Siis oli näituseni veel umbes kuu aega aega ja ilmad õues miinus-kraadides. Vahepeal läks aga ootamatult soojaks ning näitusele minekuga seoses oli minu suureks hirmuks, et äkki Seffi viskab karva maha ja no siis poleks näitusel olekust ei tegu ega nägu... Aga no ei teagi, kas põhjus on kutsika-karvas või milleski muus, ei visanud ka väga soojad ilmad Seffi karvkatet maha. Õnneks :) - kuigi hiljem juba mõtlesin, et isegi kui karv maha tuleb, siis näitusel osalemise kogemuse saan ma igal juhul.... Öeldakse, et kui koer karva hakkab ajama, siis kulub umbes kolm kuud, enne kui koer uuesti ilusa karva saab. Aga kuna kutsikas karva ajama hakkab, kes seda teab....
Aga ega see näitusele minek ei ole niisama. Käisime oma koolitaja juures veel ka viimast lihvi saamas, et kuulekust timmida. Fakt on tegelikult see, et lõppkokkuvõttes näitusel muud ei olnudki vaja kui et koer suudaks kontakti hoida, teistest koertest mitte välja teha, ilusti õiges asendis seista ja joosta ilusa pika sammuga :) Tagantjärele tarkus: istuma õpetamine töötab näitusel händleri vastu, kui just seismine 100% käpas ei ole :)
OK, saime oma koolitused tehtud. Järgmiseks teemaks oli, et ega näitusele ilma puurita ei ole soovitav minna. Tegin siis internetiavarused lahti ja no on valikut - mitte ainult valikut vaid ka hinnad on puuridel erinevad. Laias laastus jagunevad puurid kaheks: riidest puurid ja mitte riidest (metallist, plastikust). Kuna mu auto just väga suur ei ole, siis mõtlesin, et hea oleks, kui puur oleks kokkupandav. Minu noorem õde on oma bokseritega päris palju näitustel käinud ja seetõttu otsustasin temaga nõu pidada, et milline puur kõige mõistlikum oleks osta. Ja nii pakkuski õde, et võin tema kokku pandava metallist puuri võtta ja proovida, sest puuriga tuleb koera enne esmakordselt näitusele minekut harjutada. Nii ja nüüd ongi meil metallist puur. Kuigi jah, see puur on kokku pandult raskem kui riidest puur, olen ma sellega väga rahul. Vähemalt on tegu sellise puuriga, millega koer ära ei jaluta. Arvan, et edaspidi hakkan näitustel üksi käima ja kui tahta korra koera juurest ära minna, kasvõi wc-sse või kohvi tooma, siis riidest puuri puhul seda küll ei julgeks. Metallist puuris aga sellist hirmu ei ole.
Ühesõnaga harjutasime Seffit ilusti puuriga - selle uksed olid kogu aeg kodus toas lahti ja oli näha ka näitusel, et ta tundis end puuris hästi ja turvaliselt. Ei rabelenud, vaid lamas rahulikult.
Siin on üks stiili-näide sellest,, kuidas Seffi oma puuris oli. Lisaks on siin fotol näha ka seda, et Joannal on tuulerõuged, mis vana-aja kombe kohaselt on roheliseks võõbatud :)
Näituse ajal oli puurile muidugi õhuke tekk üle visatud nii, et vaid üks puuri külg oli avatud - seda selleks, et puuris olles oleks natukenegi rahu...
Alguses kui puur meie koju tuli, oli see Joanna lemmik-mängupaik - mõnikord õnnestus tal ka vend sinna mängima meelitada:
Sellel pildil toimus parajasti lastel mäng: Tallinnasse autoga sõit - puurist sai siis auto :)
Näitusele eelneval õhtul oli käsil korralik Seffi pesemine. Nagu öeldakse, inimene õpib terve elu :) Sampooni-müüjaga konsulteerides ei soovitanud ta sügavpuhastavat šampooni kasutada, mida tavaliselt enne näitust koera puhul kasutatakse, vaid soovitas tavalise šampooniga kaks korda pesta. Näituse ettevalmistamise puhul palsamit ei kasutata - tegelikult ma polegi päris täpselt aru saanud, miks see nii on aga ju siis on see vajalik karva pärast. Seffit pesen sauna dussiruumis ja et tal peale pesu väga külm ei oleks kütmata ruumis, siis tegime saunas pisut sooja. Šampoonist tegin kausi sisse 1/10-le lahjendatud vedeliku. Varasemalt oli mul šampoon pandud pudelisse, kust ma seda märjale Seffile peale kallutasin, kuid nüüd sel korral oli mul veelgi parem nipp: kandsin seda nuustikuga Seffile peale. No ja asi toimis ikka tuhat korda paremini:) Pesemise ajaks tõstsin Seffi Joanna vanni, nii et käpad said korralikul liguneda. Seffi õe perenaise käes laenasin spets koerte-fööni, millega siis peale pesu Seffi kuivatasin. Varasematel kordadel olen ma teda föönitanud enda fööniga. Peale kuivatamist lõikasime küüned ja käpa alt ja otstest üleliigse karva ning näituse-kutsa oligi valmis:) Kusjuures ööseks teda välja magama ei viinudki vaid jätsime sauna-eesruumi.
Näitus toimus Tallinnas, Saku suurhallis. Meie ring hakkas juba 10:30, mistõttu startisime kodust veidi enne kella 7. Lapsed jäid mu vanematega ja sel korral nad kaasa ei saanud tulla, sest nad on juba nii suured, et omad käigud neil vaja ka käia :) Võib öelda, et nii pikka autosõitu talus Seffi päris hästi. Jäi kohe taga (pagasnikus kus ta meil ilma puurita sõidab) rahulikul magama. Tee peal tegime talle ka ühe pissipeatuse. Olin tegelikult valmistunud, et peame peatuseid tegema rohkem, aga polnud vajagi.
Jõdusime siis õnnelikult võistluspaika, ka puuri jaoks leidsime koha ja saime end sisse sättida. Näitustega on hea lugu see, et siis müüakse ka igasugu värki, ka kasulikku ja sel hetkel vajalikku. No, võin öelda, et ka minu väljaminekud olid üsna korralikud :) Aga teen mõnes teises postituses täpsemalt Seffi jaoks kasutatavatest vahenditest koos fotodega ülevaate.
Koha peal ilmnes, et kutsikate voorus emaste klassis on peale Seffi veel üks koer. No deem, väike lootus oli, et oleme ainsad :) Isaseid kutsikaid oli kokku kolm. Kutsikate puhul on selline lugu, et selgitatakse välja parim ja järgmisetele kohtasid ei jagata. Seega meie valikus oli võistlustel kas esimene või teine koht. Päris ausalt öeldes, siis sellele näitusele tahtsin ma minna just seepärast, et ise saada kogemusi, et mida näitusel ja kuidas tegema peab. Ma ei arvagi, et Seffi on mingi hüper-super-mega näitusekoer. Ei, see saab olema pigem minu uus hobi, mis kui hästi läheb, toob ka mõne diplomi või roseti. Sel korral oli aga nii, et saime teise koha :) Tegelikult pole see paha ja ma arvan, et teise koha saime eeskätt just seetõttu, et minus kui händleris oli viga. Tõesti, teise koera händler oli juba teist põlvkonda (vähemalt) händler ja nende koerad võtsid kõik tiitlid :) Aga olen nüüd tõesti suure-suure kogemuse võrra rikkam ja tean (vähemalt arvan teadvat), mida ma Seffile nüüd õpetama pean hakkama ja kuidas ette valmistama end.
Aga mõned pildid ka meie näitusel osalemisest:
Esimene koer on Seffi ja teine on siis see kutsa, kes Seffist parem oli :)
Ja siin siis meie ootamas kuna teine koer oma tiirud ja näitamised kohtuniku ees ära teeks.
Aga väike meelespea, mis ma selle esimese näituse-korraga omandasin oli, et:
1. koer peab oskama koha peal seista ja ei tohi näituse ajal istuda
2. ringis jooksmine peab toimuma händleril pikkade sammudega (mitte tippides lühikeste sammudega) ja samas peab ka koer oskama joosta nii, et ta traavima ei hakkaks
3. kohtuniku laua juures seismisel tuleb seista umbes 2m kaugusel kohtunikust, koera asend peab olema sirutatud
4. koera saba ots peab olema alati kohtuniku poole keeratud (siis on ilusam külg kohtunikule näha :))
5. kui kaalukausile jäävad kaks võrdset koera, siis paremad punktid saab see koer, kelle perenaine on viisakas seelik-kostüümis (sel korral olid meie ringis küll mõlema händleri jalas püksid.....)
6. Händlerina tuleb jalga panna ilma kontsata kingad, soovitavalt kummitallaga, et ei libiseks - kui on suvel muru peal näitus, siis võiks jalatsil nagadega tald olla
7. Iga kohtuniku kohta peaks tegema märkmeid - millised koerad talle meeldivad, mis on tema eelistus. Näiteks meie kohtunikule meeldisid väiksemad koerad - seega suurema kasvulistel temaga lootust ei ole....
8. Enne ringi minekut tuleb koera näitusealast väljaspool jooksutada nii kaua kuni ta oma häda ära teeb (sest muidu juhtub nii - nagu isaste kutsikate võistluse ajal juhtus, et koer hakkab ringis kakile ;))
Saime peale ringi tagasiside kohtuniku käest. Seffi osas kiitis ta pea kuju, kaela, kehahoiakut. Miinusena oli märgitud pisut pikk keha ja et jalad võiks olla pikemad :) No nende kahe viimase asja osas - vaatame veel seda asja, kas aja jooksul muutub midagi ja kui palju Seffi veel kõrgemaks kasvab:) Aga teiste koertega võrreldes, ei ole ta pisike midagi - minu arvates mõni täiskasvanu klassis võistelnud koer oli Seffist isegi väiksem...
Selline oligi siis meie esimene näitus. Kella 13:30 oli meil näitusel käidud ja asjad kokku pakitud. Kokkuvõttes võib öelda, et väga tore kogemus oli - on mida mäletada ja millele mõelda ning millest õppust võtta. Eks nüüd ole näha, kuna jälle näitusele läheme :)
Aga noh, on kuidas on: meie jaoks on meie Seffi ikka kõige armsam, ilusam ja toredam koer :)
