Pärnus õe juures oleme suvitamas käinud praeguseks kokku kolmel korral. Kõigil kordadel on ka Seffi kaasas olnud. Väga soojade ilmadega oleme Seffi ujutamas käinud ainult õhtul ja mitte kuumal suvepäeval. Lisaks kuumusele on rannas päeval ka palju rahvast ja päris inimeste juures ju koeraga koos ujuma ei lähe. Õhtuti on muidugi teine teema - siis on palju koeri, keda on toodud jahutama :) Aga õnneks oleme hakkama saanud. Koerad ranna ei olegi nii suur probleem kui linnud. Linde Seffi armastab ja nende järele meeldib tal joosta. Ta rumaluke ei saa vahepeal üldsegi aru, kas linnud on haaratavas kauguses või täitsa kaugel - ja ikka üritab kätte saada :)
Ujumisest on Seffil loomulikult asi kaugel - vette läheb ta kuni kõhualune märjaks saab ning isegi siis, kui oma pere on sügavamal vees, ei ole ta tahtnud järgi minna. Ainus kord kui me Seffit ujumas nägime oli siis, kui ta sõna otseses mõttes sai viidud sügavamale vette nii, et tal käpad põhja ei ulatunud. Oma hinges oli sel korral Seffi vist küll hirmunud ja päris pettunud, tõmbas kõrvad pead ligi ja asus kalda poole ujuma. Väike niru jõudiski kaldasse, raputas end kuivaks ja trall läks uuesti lahti :)
Väike niru peale ühte ujumist - kuna järve ääres oli ka teisi koeri, siis pidime vahepeal Seffit kinni hoidma, sest üks üsna isepäine vanem kutsa ei kannatanud kui Seffi mängida ja hullata soovis, vaid lõristas. Ja et vältida koerte purelemast, pidi Seffi vahepeal taluma kinni olekut.
Juba mitu aastat ei ole meie aias peale konnade, mügride ja üksikute sisalike muid loomi olnud. Nüüd aga on meil lausa aeg-ajalt kaks siili külas :) No ja mis te arvate, kas need siilid Seffile ka meeldivad. Oh ei. Võitlus käib nendega - õnneks vaid distantsilt ja ükski osapool viga pole saanud. Olen lausa ka Seffiga siilide juures käinud ja näidanud talle, et siili ei tohi puutuda. Aga tegelikult need siilid ju turtsuvad nii armsalt, et ma saan täitsa aru, miks Seffi neist kuidagi eemale ei suuda hoida :)
Ja auke on meil ka päris palju. Tegelikult, juba päris pikka aega ei suuda ma isegi enam imestuda ega ärrituda uue augu üle. Kui on siis, on ja ega nendest ei pääse. Eks ka maa sees elavad mügrid teevad olukorra veel hullemaks ja põhjustavad uusi auke :)
Meie naabritel on uus kutsa ja Seffile ta hirmsasti meeldib. Kuna naabrikuts on väga väike Jack Russeli tüüpi koer, siis ega mängukaaslast temast ei ole. Vaatavad ja niutsuvad läbi aia, kui üksteist näevad :) Koht aias asub vaarikate juures, mis tähendab, et mõlemalt poolt aeda on vaarikatega üks-null tehtud:)
Minu suureks üllatuseks hakkas Seffil ka teine jooksu-aeg. See hakkas umbes-täpselt kuus kuud peale esimest jooksukat. No ma loodsin küll, et jooksuaegade vahe saab olema pikem, nii 7-8 kuud või isegi aasta, kuid võta näpust. Loodan, et aja jooksul Seffil hormoonid lähevad paika ja ehk on siis vahed kahe jooksuaja vahel pikemad. Aga eks paistab. Vahetult enne jooksuaja algust käisin Seffiga jalutamas ja no ei saanud aru, mis koeral viga on. Nagu pöörane oli - muudkui nuuskis ja vedas, nii et mul käsi oli lausa krambis. Mõtlesin, et koer täitsa pöörane. No ja järgmisel päeval hakkaski Seffil jooksuaeg pihta.. ja siis sain ma sellele meeletule tirimisele pihta. Muidu aias on Seffi olnud täitsa rahulik ja kodust välja pole kiskunud. Aga eks need jooksukad tal ka päris värske värk ja täis hormoonide möll lahti pole läinud...
Karva on Seffi ka ikka päris palju ajanud. Mõned fotod sellest :) Olen kindel, et karva tuleb kammides veel täitsa palju. Ausalt öeldes ei kujutaks ettegi, kui peaks olema ilma robot-tolmuimejata. Meie robbi teeb ikka väga suure töö karva koristamises ära :)
Fotol on näha peale kammimise korda karvahunnik. Võrdluseks on juures kraas ja pikapii kamm. Karva kogus on ikka täitsa korralik:) Ja järgmisel fotol on näha, kui see kammitud karvatuust on üheks väga tugvaks puntraks pihus.
Peale kammimast poosetab Seffi aias...
Ja nüüd meie suursündmus - Seffi esimene sünnipäev:) - see oli 29. augustil. Osa pesakonnast koos ema ja teiste samajoeedidega kogunes üheks vahvaks koosviibimiseks. Kahjuks ei saanud Seffi sellest osa võtta, kuna tal oli jooksuaeg veel kestmas... Aga käisime ise koos lastega teisi koeri ja nende pererahvast vaatamas ja jutustamas. Väga tore oli :) ja samas nii, nii kahju, et Seffit kaasa ei saanud võtta.
Kodus oli meil see-eest Seffile pidu. Uued mänguasjad ja tort:) Tegin Seffile makaronidest, krõbina-pasteedi ja pihvi tordi :) Seffile maitses see üliväga.
Selline sai siis Seffi sünnipäevatort :) Hiljem kaunistasin pealt veel konserviga...
... ja laspsed koos päevakangelasega...
Tõeline kaunitar oma tordiga poseerimas :) Päris trikiga ülesanne oli Seffit ilusti istuma saada... aga hakkama saime! Palju õnnelikke hetki meie Seffile!!
Sünnipäevalaps oma tordi ja uute mänguasjadega - kaks põrkavat palli ja sinine piuksuv mängukaru. Sellest karust sai tema lemmik - esimese õhtuga suutis juba pool kõrva mõmmikul küljest närida :)
... ja siin sünnipäevalaps oma "torti" söömas... see sai küll täiesti otsa ja taldrik ka üle limpsitud....
Sellised toredad suvised käigud ja tegemised meil :) Katsun järgmise korra uudistega olla usinam ja neid kiiremini kirja panna kui suviste käikudega sai :)
