Nu jah...

Alustan siis algusest...
Enne jaanipäeva käisime maal, Seffi loomulikult oli kaasas. Üle pika aja oli ilus päikesepaisteline ilm ja sai tehtud ka mõned ilusad klõpsud. No kuna ma siin kajastan meie tegemisi Seffist lähtuvalt, siis mis ma siin ikka pikka juttu heietan - üks pilt räägib enam kui tuhat sõna :)

 

 

 

 

Päris ilus, eksole :)

 

No nii ja nüüd näitusest. Osalesime kahel päeval. Ettevalmistus näituseks läks lihtsamalt kui eelmisel korral. Enne pesu kammisin Seffi hästi hoolikalt nii kraasi kui pika-pii kammiga. Pesin Seffi sügavpuhastava šampooniga. Kuivatasin kahe suure rätikuga ja lasin tal toas kuivada umbes 1,5 tundi. Siis asusin teda föönitama. Föönitama asudes oli Seffi juba päis kuivaks saanud - eks toas on ju täitsa soe ja mõnus. Föönitamine, kammimimne, föönitamine, vahepeal sellest trallist puhkamine ja kõik jälle otsast peale - kestis umbes paar tundi. Föönitamise ajaks panin ette prillid, et lendlevad karvad silma ei läheks - eriti ripsmetesse, sest see on ikka väga tüütu.

Laupäeva hommikul alustasime kogu perega Tallinna poole teed :) No paras trall oli see ikka ka. Meie ring hakkas veidi enne kella 12, kohal olime umbes 10:30. Õnneks tuli meile appi ka kasvataja Agne, kes aitas veel viimast lihvi Seffi karvale anda - ja Seffi oli ikka väga ilus. Kohe väga ilus :) Kahe päeva kokkuvõttena võib öelda, et Seffi oli väga ilus, kuid meie kahe koostöö näituseringis vajab oluliselt parandamist... Esimesel päeval saime kolmest koerast teise koha ja teisel päeval kolmest koerast kolmanda - st viimase koha :) Tõsi, teisel päeval olin ikka väga pettunud, sest serdi saamise lootus ikka väga suur. Aga kui nüüd hoolega järele mõelda, siis Seffil ei olnud nendest näitustest sooja ega külma ja talle need korda ei lähe - mina olen see, kes tahab, et tal näitustel hästi läheks :) Eks ma pean selles osas veel ka enda egoga trenni tegema, et leppida sellega, et iga kohtunik näeb koeri ja nende omanikke erinevalt ja neil igal ühel on erinev arvamus. Pean õppima, kuidas mitte südamesse võtta, sest minu jaoks on meie Seffi kõige-kõigem :) Ja eks tule ka kriitikameelt rohkem arendada, et näha vigu distantsilt ja seeläbi kiiremini paremaks areneda ja osata rõhutada tugevamaid külgi. Aga katsun võtta kogemustest võimalikult maksimumi ja panustada ka tuleviku arengusse :)  

 

Näituste kokkuvõttes on muidugi see hea, et saime mõlemalt kohtunikult hindeks suurepärane. Proovin nüüd leida kodukandist händlerit, et kes ka õpetussõnu annaks. Kuna näituse-pesuga ja selle järgselt tuli Seffilt väga palju karva, siis arvata on, et karv tuleb peagi maha ja enne sügist ühtegi näitust meil ei tule :)

Aga nüüd siis mõned fotod meie näitusekäigust:

 

 

Nagu fotodelt näha võtsin eelmisest näitusel käigust õiged riietumisstiili nipid omaks :) Nüüd on veel jäänud minu ja Seffi koostöö ja ehk on siis võimalik ka tulla paremale kui teisele kohale :)

 

Seffi esimene "merereis"

Kuigi veel jopet päriselt kappi ei saa panna, on kevadest täitsa suvi saanud. Kui ma siin varasemalt olen rääkinud aukudest, mis aeda on tekkinud, siis nüüd enam nendest väga ei olegi mõtet rääkida. Eks ikka seetõttu, et  nüüd võin täitsa julgelt öelda, et auk on augus kinni ja iga asi, mis õue jääb (nt kastekann, survepesur, aia kastmise voolik) on mõne aja pärast ribadeks :) Kui varem Seffi möllas vaid aeda ripakile jäänud asjadega ja sain rõõmustada naabrite poolt tulevate kibuvitsade väljajuurimise üle, siis paar päeva tagasi leidsin ka kaks oma ilusat roosi välja juurituna. No nendest oli küll ikka täitsa kahju... Aga ega siin polegi midagi kurta, eks aeg parandab meie karvakera käitumist :)

Käisime esimest suurt suvesooja Pärnus püüdmas - võtsime ka Seffi kaasa. Läksime külla minu õele, kes Pärnu lähedal elab ja jäime sinna üle öö. Seffi võtsime kaasa, et näha, kuidas ta saab hakkama õe koeraga ja kuidas seal üldse olema saab. Lapsi ju õue peal lisaks kahele koerale ringi tatsamas kokku viis ja võõras koht lisaks kõigele muule. Tegelikult kulges kõik suurepäraselt. Õe koer, kes on ka paras oma iseloomu näitaja ja emaste suhtes päris agaralt meelestatud, rahunes ka maha ning koerad said isegi ilma trallitamiseta oldud. Eks Seffi muidugi otsis ka kontakti ja tahtis mängida...

Nädalavahetuseks lubas ilusat sooja ilma ja otsustasime, et läheme ka mere äärde ning võtame Seffi ka sinna kaasa. Päikest küll oli, kuid tuul oli tugev, nii et ainsad vaprad veega sulistajad olid sel korral lapsed ja loomulikult Seffi ka. Kui Seffi rihma küljest lahti lasime, siis pani ta kui tuulispask minema - no tekkis lausa väike hirm, et kuhu ta ullike nüüd jookseb. Aga jooksis üks 100 meetrit edasi ja siis jooksis meie juurde tagasi. Ja jooksmine ei piirdunud vaid liiva peal jooksmisega, vaid ikka meres kalpsamine ka :) Mõned pildid meie mere-puhkusest:) - nagu näha on Seffi väga märg sellest meres kepsutamisest. Algselt oli ta rihma küljest lahti, kuid kuna randa tuli mingil hetkel päris palju koeri, siis pidime Seffi rihma külge panema ...

Tundub nagu ilm oleks täitsa suvine, kuid tegelikult oli tuul ikka täitsa tugev ja ka lapsed vahetasid mõne aja pärast rannariided päris-riiete vastu :)

 

 Marx nautis rannamõnusid ja otsustas mere äärde Seffi nime kirjutada ja selle siis kaunistada :)

 

 

Rannas, peale vees hullamist oli Seffi päris märg. Minu üllatuseks andis roosa kaelarihm karvale värvi... Kuna rihm kunagi varem nii märjaks ei ole saanud, siis varem midagi sellist täheldanud ei ole. Praegugi on Seffil heleroosa rant kohati kaela peal. Aga loodan, et see läheb nüüd uues pesus maha.

 

 

 

Ööbimiseks oli meil Seffile kaasa võetud näitustel käimise puur. Puuris Seffi peale harjutamise ja näitusel olemise ei ole viibinudki. Nüüd õe juurde võtsime puuri kaasa, sest ööseks uude kohta õue ei julgenud jätta ja kuna Seffil on tugev närimise komme, siis ilma puurita teada tuppa ka ei julgenud jätta. Puuri panime ta vahetult enne ise magama minekut siis, kui juba kõik tuled kustus ja majas rahulik. Ehk et selge signaal Seffile, et mänguaeg on möödas ja aeg tuttu minna. Puuri panime jahedasse koridori, nii et kõik heaks uneks tagatud. Peale puuri minekut tegi Seffi paar niutsu, justkui öeldes, et ta ei taha, aga sellega kõik ka piirdus. Õde ärkas hommikul enne mind ja ütles, et tal ei olnud enam meeleski, et Seffi all korrusel puuris on, sest Seffi oli nii vaikselt ja märkamatult. Seega saab öelda, et Seffi läbis suurepäraselt külas oleku proovi ning saame suvel ka pikemaks Pärnusse koos temaga suvitama minna.

 

Kui esimestel pikematel sõitudel muretsesin selle üle, et kuidas Seffi sõidule vastu peab, siis nüüdseks on kogemus õpetanud, et Seffi talub autosõitu väga hästi. Probleeme temaga ei ole. Olen proovinud ka nii, et  hommikuti enne pikemat autosõitu annan Seffile söögi väiksemas koguses kui muidu ja et söömise ja sõidu vahele jääks vähemalt pool tundi seedimisaega.

Seffi sõidab meil auto pagasnikus - meil on luukpära ja universaalkerega autod ja seal on Seffil piisavalt ruumi ja hea sõidu ajal pikutada. Ja Seffi on sõidu ajal tõesti rahulikult - magab ja siis kui sihtkohta jõuame, siis alles ärkab :) Alguses muretsesin, et äkki hakkab ta sõidu ajal üle seljatoe salongi ronima, aga õnneks sellist kommet ei ole veel tekkinud...

 

Järgmisel nädalal on meil Seffiga uus näitus plaanis. Eks siis saan sellest pajatada kui käidud ja kogemuse võrra jälle rikkamad oleme :)