Liiga kiired ajad...

On olnud palju tegemisi ja asjatamisi, nii et polegi saanud blogida. Üritan nüüd heastada tegemata töö :)
Esmalt pildistamine: vaatasin, et Seffi kasvab nii suure kiirusega, et viimane aeg on lisaks enda tehtud fotodele ka mõne parema kvaliteediga aparaadiga mõned klõpsud teha. Kuna kodust veel Seffit välja ei julgenud viia, siis kutsusin fotograafi koju. Juhtus nii, et eelmisel päeval oli tulnud väike kingipakk Seffile, kus ka tema isa poolt saadetud kingitus. Fotograafi tehtud pilte mul praegu rohkem ei ole, kui vaid see üks: kus Seffi oma isa saadetud mänguasjaga poseerib:

Fotograaf viitsis ikka päris pikalt pildistamisega mässata. Alguses oli Seffi väga särtsu täis ja raske oli teda tabada, kui aja jooksul ta väsis ja tal hakkas palav (valgustus küttis ikka omajagu). Väsinult oli Seffi rahulikumalt ja siis sai ilusamaid kaadreid. Isa saadetud mänguasjaga pildi tegemise ajaks oli Seffi juba täitsa väsinud - kuid foto tuli täitsa armas :) Eks kui pilte juurde saan, siis panen mõned ka siia üles - ootan igatahes põnevusega!

Vahepeal sai Seffi minu tuttavalt jahimehelt suure põdra luu närimiseks. Kui selle kätte sai, siis rõõm oli üüratu :) Isegi nii suur, et lausa söögikord jäi vahele, sest kondi närimisest sai kõhu täis. Kondi saamisest on nüüd möödas pea kaks nädalat, kuid kont on talle ikka veel armas :) Veab seda aias ringi ja järab - täitsa armas ;)

Käisime täna ka vaktsineerimas - teise vaktsiini saab Seffi aasta lõpupoole. Arst arvas, et kahe vaktineerimisega saab hakkama. Seffi kaal nii täna vaktsineerimas kui umbes nädal tagasi, oli sama - 9,9 kg. Täitsa pontsik, kui peale vaadata. Aga eks enamuse sellest mahust annab karvkate :) Samas toitu ta üle mõistuse palju minu arvates ei saa - umbes topsi täie krõbinaid, jagatuna 3-4 toidukorra peale. Kuigi nüüd, kui vanast ravitoidust üleminekusegu enam ei ole, saab Seffi ainult Pro Formance firma toitu. Suure isuga sööb ta seda toitu vaid siis, kui kõht on väga-väga tühi. Selleks, et paremini söök maitseks, olen ka keefirit toidule pisut juurde seganud. Siis lakub Seffi kausi lausa tühjaks....

Praegu magab Seffi veel jahedas saunaruumis. Päevasel ajal veedab suure osa ajast õues, kuid ööseks ei ole veel julgenud teda õue jätta. Plaan on praegu selline, et paneme grillmajale akna-avadesse pleksiklaasi ette (nagu meil ikka talvisel ajal on) ja siis saab Seffi ilusti olla üle talve grillmajas, kus tal on lahedalt ruumi. Sinna ei tule üksi vihmapiisk või lumehelves sisse, ning ta saab seal olla päevasel ajal, kui meie tööl ja koolis oleme. Kui päeval harjumine on korras, siis plaanin proovida ka ööseks sinna jätmist. Karta on, et temaga seal magamisest ei tule mul midagi välja... - liialt külm on :) Aga ööseks välja jätmist enne ei võta plaani, kui ilmad pisut soojemaks on läinud. Praegu on päeval umbes -6 kraadi külma, öösel aga lausa -7...-8 kraadi külma. Pikem ilmaprognoos näitab täitsa pluss kraade, nii et siis saame vaadata, kuidas öö õues sujub. Seffi õeke on juba üle nädala õues maganud ja täitsa hästi tuleb õues olemisega toime.

Eile oli Seffil uus kogemus meie juures - esimene pesupäev. Ütleme nii, et see oli tõeline pere-üritus. Tegime sauna, et pärast pesemist Seffil külm ei hakkaks ja  ruumid soojemad oleksid, kui karva kuivatama hakkan. Pesemine ja föönitamine võttis kokku umbes 1,5 tundi, kui nüüd õigest mäletan. Aga kahju oli temast vaesekesest küll. Ta ikka niutsus ja palus, et saaks ära minna. Mitte kübetki naudingut pesemise juures ei olnud.... Arvasin, et vesi paelub teda või et vähemalt alguses soovib veega plätserdada - aga mitte sinna poolegi. Aga küll ta harjub... Tegin enne pesema minekut kontsentreeritud sampoonist ja palsamist tühjadesse pudelitesse lahjendatud segud valmis - siis oli hea lihtne neid kasutada ja pesuprotsess läks kiiremini. Mõned pildi meie nirust, kes pesus välja ilmus:

Ja nagu piltidelt näha, on Seffi ikka täitsa õnnetu selle pesemise üle ... kahju kohe temast.

Peale pesemist föönitasin Seffi kuivaks. Kuna mul veel spets koera fööni ei ole, siis tegin seda enda fööniga. Järgmine kord, kui sama asja läbi pean tegema, siis varun rohkem rätikuid, et kõigepealt suurem märg rätikuga välja saada. Sel korral kastasin ka rätikut, kuid ainult ühte. Föönitamise ajal mõtlesin, et oleksin pidanud ikka rohkem rätikuga enne kuivaks teda nühkima. Aga föönitamine väga pikalt aega ei võtnud õnneks. Ja pärast oli armas karvakera tagasi :) Ainus mis mulle veel muret valmistas oli pea-piirkonna pesemine ja föönitamine - seda natuke kartsin. Aga eks ma muretsen rohkem üle :) Praegu tegin nii, et kõrvade juurest pesin hästi ettevaatlikult, et vesi kõrva ei satuks ja föönitamisel üritasin teha nii, et tuul kõrva sisse ei läheks. Seetõttu jäi kõrvade tagant karv veidi märjaks ja see kuivas lõpuni toas. Enne Seffit õue ei lasknudki, kui igalt poolt kuiv oli.

Vot sellised lood siis meil. Ja nüüd on lumi ka maas - noh või et natuke on lund maas. Seffi reaktsiooni lumele ja lumega mässamisest kirjutan järgmisel korral :D

Tegemised

Nädalavahetusel käis meil mitmeid külalisi. Tuleb tunnistada, et nende esimeseks huviobjektiks oli vaatamata kõikidele teistele nendel päevadel tähtsamatele mitmejalgsetele, siiski Seffi. Võib lausa öelda, et mõne külalise üle oli Seffi sõna otses mõttes nii õnnelik, nagu poleks teda terve elu näinud (mõnede külaliste puhul just nii sõna-sõnalt ka oli) ja oi-oi, kuidas ta oma rõõmu väljendas... Ja eks ta sai peale tervitamist omajagu tähelepanu külalistelt ka hiljem, õhtu edenedes. Et nii külalised kui Seffi vahepeal puhata saaks, siis panime Seffi vahepeal oma aedikusse saunaruumis, kus ta sai rahulikult magada ja valmistuda järgmiseks etteasteks:) Üldiselt suutsid külalised end väga hästi üleval pidada... ja Seffi samuti. Vaid pisemate, siukeste alla-meetristega oli keerulisem - Seffi ikka üritas ära näidata, kes on boss ja mängida nii nagu kutsikad ikka :) Aga polnud hullu midagi.


Kui Seffi tervisest rääkida, siis võib öelda, et alates laupäevast on ta juba täitsa terve olnud. See haigus on olnud ka äärmiselt õpetlik: olen aru saanud, et teise arsti arvamuse küsimine ei ole sugugi halb ja seda tuleks ka teha, kui juba esimesed kahtluse ilmingud on. Seega loo moraal, kui ei soovi mitme tule alla korraga jääda, siis tuleb ikka oma koera puudutavad otsused ise vastu võtta, mitte kuulata soovitusi ja vajadusel küsida teist arvamust. See on nüüd kindlasti see, millest ka edaspidi lähtuda kavatsen... Kui küsida, kas ma seda arsti ka oma tuttavatele soovitaksin, siis vastus on eitav. Aga õnneks on praeguseks tervise-mured seljataga ja loodetavasti ei tule uued niipea. Nüüd on veel vaja oodata aega, mil saaks alustada vaktsineerimisega, sest praegu seda veel teha ei saa.


Seffi  on kasvanud päris palju. Kui vaadata paari nädala taguseid fotosid, siis on ikka täitsa mürakas juba. Kahju, et veel jalutama ei saa minna. Üks asi on vaktsineerimine, teine asi see, et ega ta ju ei oska rihmaga jalutada. Harjutame talle vahepeal kaelarihma kandmist. Toas olles on kogu ta tähelepanu kaelarihmale suunatud. Üks pikaajaline koeraomanik ütles, et kui õue minna ja kaelarihm panna, siis suunab koer tähelepanu ümbritsevale ja kaelarihmaga harjumine läheb kiiremalt. Eks paistab, proovime ka seda varianti.

Ah jaa, enne veel kui unustan. Kui Seffi meile tuli, siis olid tal mõlemad kõrvad lontis. Selle järgi oli teda hea ära tunda, kui ta oma õega müras. Aga nüüd, paar päeva tagasi läks üks kõrv kikki ja teine on peaaegu kikkis.

Kunagi enne Seffi võtmist mul mees ei uskunud, kui kirjeldasin talle, et Samojeedi koera karv on mustust hülgav. Et kui poriseks saab ja ära kuivab, siis peale kammimist on tagasi valge koer. No nüüd on ta saanud selles ise ka veenduda. Ja kui ise ei näeks, siis ei usuks ka, et selline asi võimalik on. Kindlasi ei ole ta sama puhas kui vahetult peale pesemist, kuid kindlasti mitte enam porine. Esimese pesu võtame ette vast novembri lõpus - siis on kuu möödas eelmisest pesemisest. Kuna Seffi karv on väga paks ja seetõttu vajab erihooldust, siis peale pesemist  on vaja teda föönitada. Vahepeal oli päevakorral eraldi spets-koerafööni ostmine. Lükkasin esialgu selle edasi tulevikku. Esiteks, maksavad föönid väga palju (130 eurot ja + ...) ja teiseks ta on veel väike, nii et inimeste fööniga saab hakkama. Tuttav, kellel on kodus Tsau-tsau (ka karvapall), föönitab oma kutsat tavalise fööniga. Proovin esimesed korrad ka inimeste fööniga - õnneks on mul föönil  külma funktsioon peal: see puhub sellist käesooja õhku. Pealegi saab siis väiksema intensiivsusega fööniga föönitades hakata Seffit selle müra ja tuulega harjutama. Ja eks paistab, kuidas selle spets fööni ostmisega on. Kuid eks ta ole, selle ostmisest ma ei pääse :)

Ja siia paar pildikest meie eile-õhtusest porikäkist, kui ta tuli tuppa peale õega õues hullamist :)Ja juhhuu, hommikuks oli puhas - kui veel üle harjasin oli nagu täitsa uus :)

 

Homme õhtul tuleb meile koju fotograaf pildistama - ei saa ju veel koos Seffiga kuhugi fotograafi juurde minna, no ja ta kasvab mühinal. Eks ma siis järgmine kord muljeta fotograafist ja üritan siia ka ilupilte panna :) 

Koerast sai korraks ahvipärdik ....

Korraks on hakanud tunduma, et mis siia kirja saab, see tegelikus elus pöördub vastupidiseks :) Kui just jõudsin kirjutada, et ei mingit kaevetegevust siis juba samal päeval aedikus oli korraldatud õppepäev "kuidas põgeneda kaevamise abil". Ütleme nii, et õnneks ei olnud midagi hullu ja auguke oli väike. Ju Seffi sai ise ka aru, et sellise augu tegemine teda eriti kaugele ei vii ja loobus. See-eest tundub, et ta oli hakanud üksi kodus olemise ajal hauduma veel võimsamaid plaane, kuidas aedikust jalga lasta. Nimelt, kuidas aediku servast üle ronida :) Ja ühel hommikul, kui niigi oli kiire mineku ja koosolekule jõudmisega, nägin peale Seffi aedikusse tõstmist, et koerast on sekundiga saanud väike ahvipärdik. No tõesti - ta ronis üle aediku piirde nii osavalt, et vaatasin ja ei uskunud oma silmi. Piire, millest ta üle ronis, on ca 60 cm kõrgune (nii et mul on raskusi sellest üle astumisega - lühike nagu ma olen...), tehtud paari cm läbimõõduga lippidest ja nendele oli tal hea oma jalgu toetada ning käppadega ülemisest servast tuge otsida. Täiesti uskumatu. Tol hommikul mul muud üle ei jäänudki kui minna aedikusse, tuua pesa ja veekauss ning panna Seffi koos nendega sauna eesruumi. Seal oli ta siis niikaua, kuni lõuna paiku koju teda söötma ja vaatama jõudsin.
Nüüdseks on aediku küljed lisaks turvatud ka pleksiklaasiga nii et ta enam põgenda ei saaks. Tema päris aedik alles valmib ja no ma väga loodan, et see lähinädalatel ka valmis saab.

Kui praegu veel Seffi diivani peale ei suuda hüpata, siis see päev, kui ta seda suudab, ei ole enam mägede taga :) Eks siis ole näha, kuidas me neid reegleid suudame kehtestada... või oleme hoopis ise põrandal ja seff diivanis ;)

On näha, et meie Seffi on kohati ikka täitsa beebi oma mõtlemise mõttes:) Nimelt, ta on paaril viimasel päeval avastanud järjekindlalt, et tal on saba. Võta nüüd kinni, kas fakt, et tal on saba ärritab teda või põhimõtteliselt võib see olla, kuid saba liikumine ajab närvi ... :D Igatahes ühel õhtul saime ikka päris pikalt nalja, kui sabaga läks lausa pahandamiseks ja elu eest küljest sikutamiseks (ise samal ajal ka valu peale niutsatades). Kui nüüd mitte naljatoonil rääkida, siis jube kahju oleks, kui ta oma tervate hammastega sabaga 1-0 teeks....

Ja Seffi tervisest - no ma seda väljaheite teemat ei hakka puudutama rohkem, kui et arst määras antibiotsi kuuri pikenduse kahe päeva võrra. Lisaks hämmastas mind arsti arvamine, et Seffi ei tohiks praegu õues viibida - vähemalt lugesin ma arsti näost seda välja, kui ta kuulis, et Seffi oma aedikus õues on :) Loomulikult on ta ju armsake ja võibolla kõrvaltvaatajale tundub nii armsa kutsa õue viimine ja aedikusse panemine lausa inimsuse vastase kuriteona, kuid Seffi on ju loomult õuekoer... lisaks on ta sisuliselt sünnist saadik elanud õues ja oma paksu karvaga on tal seal mõnus olla. Aga jah, arsti juures olles tundsin end pisut rongaemana :)
Õnneks pole veel õues lund ja miinus-kraade. Aga tõe huvides pean ikka mainima, et kui koju jõuame, siis on ta aedikust väljas ja veedab õhtu toas, meie juures kuni magama minekuni :)

Mõned uudised

No nii, olen siin vahepeal olnud väga hõivatud seoses eksamiks õppimisega ja pole saanud postitada viimase aja uudiseid. Kokkuvõtvalt saan siis niipalju jagada, et meie Seffiga enam koos ei ööbi :) Kui Seffi oli kaks ööd piiratud alal ja mina tema läheduses madratsil ära maganud, otsustasin, et nüüd on ta juba aru saanud, et nii asi jääb ja kolmandal ööl jäi Seffi üksi. Ma usun, et ta sai hakkama :) - jätsime talle väikese valguse  teisest ruumist läbi tumendatud ukseklaasi kumama, et päris kott-pimedas ei oleks. Samas valgus oli nii vaevu-märgatav, et magamist ei sega. Hommikul on ta ülirõõmus, kui teda tervitama ja õue laskma minna. Tundub, et tegu on taibuka  kutsuga, sest oma hädad teeb ta sauna dussiruumi. Olen täheldanud, et pissimise laike polegi märgata, mis tähendab seada, et need teeb ta äravoolu resti kohale. Ei tahaks eriti selle väljaheite teemal peatuda, kuid pean siinkohal siiski ära mainima ühe seiga. Nimelt on Seffi praegu antibiotsi kuuri peal alates neljapäevast, sest tal ilmnes soolepõletik (verine-limane väljaheide). Ja soolepõletik ei ilmnenud ainult temal, vaid ka pesakonna ülejäänud 7 kutsikal peale uuele samast toidupartiist pärit kutsika-toidule üleminekut. Kahtlustame, et probleemid on alguse saanud just koeratoidust. Ma igaks juhuks ei hakka siin toidutootja nime mainima... Koeratoidu tootja korjas meilt 20 kg-sed toidukotid tagasi ning on omalt poolt tasuta andnud soolestiku toetava toidu, lisaks on koeratoit ka ekspertiisi viidud, et tuvastada, milles probleem just täpselt oli. Igatahes on tekkinud suured kahtluse sama tootjafirma koeratoidu edaspidise kasutamise suhtes... Aga eks näis, kuidas tulevikus edasi... Aga praeguseks on vajalikud veel ravimid ja vaktisneerimine ka seetõttu edasi lükkunud....

Kui nüüd kaka-jutu juurest ära tulla, siis paar viimast päeva on Seffi oma päevad, mil meie teised tööl-koolis-lasteaias oleme, veetnud õues. Kuna tema päris-aedik ei ole veel valmis, oleme piiranud Seffi jaoks grillmaja (suur katusealune) esise, nii et ta saab olla kas murupeal väljas või siis katuseall. Katuse alla viime päevaks tema pesa, mille ööseks jälle tagasi saunaruumidesse tema magamise ajaks tagasi toome.Kuna me päeval kodus ei ole, siis loodan, et ta väga õnnetu õues viibides ei ole... Naabrid veel märku pole andnud, et mis teil seal toimub, et koer niutsub või kiunub ohjeldamatult... seega loodan, et midagi sellist pole ka toimumas... Õnneks kaevetegevust Seffi veel oma väikeses aedikuosas arendama ei ole hakanud. See-eest õues vabalt liikudes on tema meelistegevuseks lehehunnikus kalpsamine ja ka kaevetegevuse arendamine lehtede juures... Loodan, et see kaevamine temas väga võimust ei võta.... või kui võtab, siis teeb ta seda kohas, kus just parajasti mõni lill või puu kasvamas ei ole :) Teisalt, ehk õnnestub just Seffi abiga muttidest (mullas elavatest elukatest) ja mügridest vabaneda - siis oleksin nõus ka mõned lilled ohverdama :D

Mõtlesin, et mis pildiga ma kostitaksin blogi lugejaid ja otsustasin rõõmustamiseks lisada ühe foto päevast, mil Seffi sai veel koos olla oma õe ja vennaga ehk meile tulemise päeval. Fotol paremal on Seffi ja vasakul õde ja vend, keda ma näo järgi ei suuda eristada :D Seffi õde elab meist paar maja eemal ja on Seffile ka praegu mängukaaslaseks....

Kui siin pildil on näha, et mänguasja vedamine ja tirimine on üks tore tegevus, siis eks ta seda tahab ka üksi kodus olles teha. Üldiselt kui Seffi tuppa lasta, siis peale mänguasjade ja tütre jalgade kiusamise on järgmine eelisvariant koridorist jalatsite tuppa vedamine ja nende närimine. Tundub, et ta saab aru, et need kaks viimast ei ole lubatavad, kuid teeb seda ikkagi..... loodan, et suudame teda õpetada ja ohjata.... aga noh, eks ta on ju tilluke ka - paar päeva tagasi sai alles kahe kuu vanuseks. Arstil käies oli hea asi see, et saime Seffi kaalu teada - ta oli 6,2 kg raske - või et siis kerge... Minu arvates on ta meil olemise ajaga  ka kosunud ja oluliselt kasvanud - aga nii ju peabki :D ja eks kui päris terveks saab, siis kasvab veelgi hoogsamalt edasi....