esmaspäev, 27. veebruar 2017

Meie tegemised


Olen juba pikemat aega mõelnud, et peaks need Seffi tehtud pahandused ka üles loetlema - aga teen seda mõnel järgmisel korral, kuigi ma pole isegi kindel, et ühe postitusga nendest kõigist jõuab rääkida :) Täna tahan jagada rõõmsaid hetki meie viimastelt näitustelt ja käikudelt.

Rõõmsatest sündmustest rääkides pean ajas ikka täitsa palju tagasi minema. Planeerisin kaks näitust veebruari kuusse, üks Valgas ja teine Valmieras. Näituseid planeerides teadsin, et Seffil peaks olema jooksuaeg jaanuari lõpus või veebruaris, sest umbes kuue kuu järel tal jooksuaeg on. Nende näituste planeerimine oli muidugi nö riski-bisness :), sest Eesti näitustest ei ole keelatud koera jooksuajaga osavõtt, Läti näitustel koera jooksuajal osalemine ei ole lubatud. Minu kergenduseks hakkaski Seffil jooksuaeg jaanuari teisel poolel, mis tähendas seda, et Valmiera näituse ajaks oli Seffil jooksuaeg möödas, samas Valga näituse ajal oli veel jooksuaeg täies hoos :D. Mõlemal näitusel olin händleriks mina ise!
Jooksuajal ei ole julgenud Seffit öösiti õues hoida - sel ajal on ta maganud kütmata saunaosas oma asemel. Peale jooksuaja lõppu läks Seffi tagasi õue - loomulikult vaatas ta esialgu, et no mis mõttes.... :D

Nagu ikka enne näitust kõik vajalikud toimingud - pesu, kammimine jm tuunimine. Lisaks ostsin poest ka jooksuajal peale piserdatava vahendi, mis peaks justkui lõhna neutraliseerima ja isaseid peletama. No ma ei tea, kas asi ka toimis, aga mingit isaste koerte tungi ma ei märganud. Näitusealas käisime ringi, aga samas Seffil teistsugust käitumist ei näinud ja oma aega ringi kõrval ootasime nii, et Seffi oli kogu aeg laua peal. Õnneks oli Valga näituse ajaks oli Seffil juba jooksuaeg niikaugel, et suurt veritsust enam ei olnud. Loomulikult olin mina eriti närvis selle näituse eel, sest kartsin, et mõni teine koeraomanik võib midagi halvasti öelda ja ei teadnud ka seda, kuidas Seffi ise reageerib - eks ka tema hormoonid ju möllasid. Aga otsustasin riski võtta ja see risk tasus end ära! Seffi oli oma klassi, st avaklassi parim, sai serdi kandidaadiks ja sai ka serdi. Lisaks sai ta tõu parima kandideerimisele, kahjuks jäi ta sel korral isasele koerale alla, kuid sai siiski VSP tiitli :D Selline tulemus Valgas on Seffi näituse-karjääri senini parim tulemus.
See foto on salvestatud digilehe Valgamaane.postimees.ee veebilehelt näituse kohta - nagu näha, käib meil ettevalmistus näituseks.




Poseerime kohtunikuga

Vasakul on näha samojeedi koerte selle näitusepäeva parim samojeedi koer (TP), Seffi oli parim emane koer (VSP)

Aeg on mängida!



Nii õnnelikud ja uhked :D

Valgas teisel päeval nii hästi ei läinud, saime küll tulemuseks suurepärane, kuid jäime teiseks oma klassis ja serdile kandeerida ei saanud.

Valmiera näitusele eelnevalt oli vaja käia Riias ja et Valmiera näituse ring hakkas alles kell 15, otsustasime ööseks Riiga jääda. Ööbisime ühes toredas apartmendis. Kuna oleme Seffiga samas ruumis vähe ööbinud koos (tavaliselt on ta külas viibides jahedamas koridoris eraldi, et tal mugavam öösel oleks), alguses veidi pelgasin seda olukorda. Tegelikkuses oli kõik aga väga hästi. Seffi magas öösel rahulikult oma asemel, ei trallinud ringi, vaid ootas kuni me hommikul kõrvaltoas ärkame. Kõik oli ideaalne :D Peale ärkamist ja jalutamist, porivaba koha otsimist asusime Riiast Valmiera poole teele. Enne Valmierat leidsime asfalteeritud platsi, kus saime Seffiga jalutada ja teda nö maha joosta enne näituse algust ja lasta tal kõik hädad ära teha :) Valmiera esimese päeva näitusel ei läinud väga hästi - sain aru, et Seffi oli kella 15ks juba väsinud. Ringi algus venis päris palju ja ega Seffi enam väga joosta ei viitsinud :D - esimest korda märkasin tema puhul sellist asja. Saime kohtunikult hindeks suurepärane ja saime ka serdi kandidaadiks. Serdi ringis hakkas Seffi käppa lonkama jooksu ajal, ma ei teagi, mis juhtus... Igatahes meie jaoks oli ring lõppenud :(
Ööbisime Valmiera ühes apartmendis. Öö möödus suhteliselt rahulikult ka uues kohas Seffi jaoks. Teisel näitusepäeval olime näituseringis jälle üksinda, saime tulemuseks suurepärane, serdi kandidaadiks ning hiljem emastest koertest neljanda koha ning ühtlasi ka serdi :D Nüüd on meil kokku kaks serti Eestist ja kaks serti Lätist. Kui Seffi saab ühe serdi kas Eestist või Lätist, saab Seffi kinnitada nii Eesti kui Läti tsempioniks :D

Justkui köökata, aga ei, hoopis Seffi ette valmistamine näituseks :D


Teise näitusepäeva tulemus Valmieras - SP, SK, SERT




Igatahes on kõik need näitused olnud nii õpetlikud ja olulised. Ma näen, et Seffi on nii tohutult arenenud nii lühikese ajaga. Jah, kui mitme koeraga on ringis koos jooksmine, siis see vajab veel oluliselt timmimist, sest Seffi tahaks teistega hoopis hullama hakata. Aga siis, kui üksi peame jooksma, suudab Seffi juba vaid käskluse peale jooksmist alustada ja teha seda ilma maiuseta. Mis minu jaoks on näitustega seoses kõige olulisem, on see, et Seffile meeldib see melu, mis näitusehallis valitseb :) Kui Seffile ei meeldiks, siis kindlasti minna ei saaks. Teine aspekt on see, et mina ise olen händlerina tohutult arenenud. Kui varem ma ikka kartsin ringi minekut nii meeletult, siis nüüd on kartus asendunud küll ärevusega, kuid see on kontrolli all. Mulle on kohale jõudnud teatud olulised näituseringis käimise asjaolud. Üks kõige olulisem on see, et kohtuniku hinnangut muuta ei saa, igal kohtunikul on oma nägemus. Kui kohtunik hindab kõrgelt tuleb rõõmustada ja kui saada nõrgem tulemus ei tohi sellesse väga kinni jääda, vaid tuleb õppida vigadest ja entusiastlikult edasi minna. Loomulikult on kurb, kui näitusel ei saavuta soovitud tulemust, aga rõõmu tuleb osata tunda ka ilusast sooritusest ja hindest suurepärane. Kõik see ei tule üle öö, vaid ka neid oskuseid tuleb treenida ning mõista, et näituse tulemus on oluline vaid koera omaniku jaoks :D

Vabariigi aastapäeval käisime järjekordsel matkal - juba neljas aasta järjest. Võib vist öelda, et tegu on traditsioonilise matkaga juba. Sel korral võtsime ette u 10 km pikkuse matka Kütioru matkarajal. Ilm oli ilus päikesepaisteline, umbes 1 kraad külma kuid lund oli sel aastal üsna vähe. Metsa vahel sai Seffi ka kelku vedada ja üsna palju lahtiselt joosta. Umbes poole matka pealt ühines meiega üks kohalik puhtavereline suurt kasvu krants, kes tundis üsna huvi Seffi vastu :D Paaril korral pidi Seffi haugatama, et võõras koer eemale hoiaks aga üldiselt oli nende läbimine sõbralik. Samas selle koera tõttu Seffit rihmast lahti ei julgenud lasta, sest võõras koer võib meie oma ära meelitada või mänguhoos kaugustesse joosta. Ei julgenud seda riski võtta. Peale matkamist, mis meil kestis umbes 3-4 tundi, läksime Verijärve äärde lõket tegema ja grillima. Ilus punkt sai nii päevale pandud. Kuna olime nii ametis matkamisega, siis ega fotosid väga palju ei saanudki tehtud :D aga mõned siiski.


Leia fotolt Seffi ;D

Seffi näha punases ringis :D






Sellised meie tegemised olidki :D

neljapäev, 2. veebruar 2017

Mida teeme enne näitusele minekut ja kuidas meil viimasel näitusel läks




Lubasin eelmises blogis, et nüüdses kirjutan meie viimasest näitusel käigust. Kuna peatselt seisavad meil ees mitmed näitustel käimised, tahan kirjutada sellest, kuidas toimub meie näitusel käimine, mida ja kuidas enne näitusele minekut Seffiga teen. Ja tõesti, protsess on pikk....

Näitused toimuvad enamasti nädalavahetusel. Selleks, et laupäeva hommikuks olla korras karvaga koeraga näitusel hakkab minu töö pihta umbes nädal enne näitust. Jah, nädal enne näitust kammin Seffi põhjalikult läbi ja vaatan üle ta käpad ja kõrvad. Kuna karv kasvab üsna kiiresti, siis lõikan karva käppade alt padjakeste juurest ning piiran käpa otste juurest karva, et üle käpa otsa ei oleks karvu rippumas ja et käpa ots oleks ilus konkreetne. Ka küüned lõikame siis ära. Mina senini ei ole kunagi julgenud Seffil küüsi lõigata - see tundub minu jaoks nii jube :) Mulle meeldib, kui kõrva otsad on ilusti selgepiirilised, seetõttu lõikan fileerkääridega ka üleliigsed karvad. Kõrvade juurest karva lõikamine on ka paras trikiga lõikamine - see tähendab, et liiga palju ei tohi lõigata, sest muidu võib kole jääda ja teisalt võib ka nahka sisse lõigata.

Kui nädalavahetuse toimingud on tehtud, siis tavaliselt kolmapäeval võtan Seffi uuesti ette ja kammin ta põhjalikult läbi. Neljapäeval on pesupäev :) Kuna meil asub vannituba maja teisel korrusel ja Seffi teisele korrusele minna ei tohi, siis Seffi pesemine toimub maja esimesel korrusel asuva sauna dušširuumis. Enne näituse mineku pesu erineb tavalisest pesust seetõttu, et enne näitusele minekut pesen Seffit enamasti sügavpuhastava šampooniga ja peale pesu palsamit ei pane. Kui pesen Seffit mitte näitusele minekuks, siis pesen tavalise šampooniga ja kasutan ka palsamit. Palsami kasutamine teeb karva siidiseks ja pehmeks. Näitusele minnes on vaja, et karv oleks karmim ja püstisem :) Loomulikult tuleb samojeedi puhul kasutada spetsiaalseid vahendeid. Mina olen Seffiga algusest peale kasutanud Crown Royale tooteid, mida olen saanud ka Eesti vahendajalt otse tellida või temalt näitustelt ostes (http://www.crownroyale.edicypages.com/et). Kasutan selliseid vahendeid (tavaline šampoon on rohelist värvi ja selle fotot ei ole praegu siin näha) :





Pesu siis :) Alguse aegadel oli täitsa tegu, et Seffit pesta. Praeguseks, peale neid paljusid pesukordasid, saab Seffi väga hästi aru, kui pesuks läheb aga ta kuulab päris hästi ja tuleb ilusti dušširuumi, kõrvad lontis. Pesemise peale mul väga palju aega ei kulu - umbes poole tunniga saan hakkama. Pesu hõlmab endas kaks korda šampooniga pesemist. Alguses olin hädas šampooni karva kandmisel... aga sellele on hõlbus lahendus. Nimelt, teen kausi sisse šampooni ja vee segu. Duššitan Seffi märjaks ja seejärel kannan selle lahjendatud šampooni nuustikuga karva. Nuustikuga kandmine on kõige mugavam ja parem ning šampooni saab ühtlaselt karva kanda. Nuustikuga hõõrun karva, et mustus välja tuleks. Samas tuleb pesemisel arvestada, et liiga palju ei tohiks hõõruda, sest muidu võib karv vilti minna ja oi-oi seda piina siis nii kammijale kui koerale. Minul pole õnneks veel kordagi Seffi karv pesu ajal vilti läinud.

Kui Seffi on pestud, siis võtan suure froteerätiku ja veidi kuivatan suure tilkuva vee ära. Seejärel tõstan dušširuumi trimmimislaua ja toon fööni. Seffi läheb trimmimislauale, panen endale ette läbipaistva klaasiga nö tööprillid ja hakkan teda föönitama. Vesi lausa pritsib karvast välja. Kui karv on kuivem, siis läheme tuppa puhkama ja panen Seffile ümber spetsiaalse rätiku. Tegelikult on see koerte hommikumantel, millel on kaelus ümber pea ja saba alt kinnitus - imab vett ülihästi.
Selline on siis koerte hommikumantel, mille ostsin ja mis on end ülihästi õigustanud.




Kui siis tagasi tuppa tuleme siis hommikumatlis mõned fotod - nagu näha on karv siis veel üsna märg...

Veel märg ....




Ja kui toas pisut kuivatud ja puhatud, siis läheme tagasi sauna dušširuumi föönitama ja kammima. Toas seda tõesti teha ei saa, sest karv lendab ja isegi mina olen totaalselt karvane :) 

Kohe läheb suuremaks kammimiseks ja föönitamiseks...

Kui ma lõpuks Seffi kammimise ja föönitamise lõpetan on tavaliselt pesuga alustamisest kulunud umbes 4 tundi :) Kuna Seffi kuudis on heinad, siis enne näitust ja eriti talvisel perioodil ta peale pesu ööseks õue magama ei lähe. Ta jääb sauna eesruumi, sest toas on tal magamiseks liiga palav, samas sauna eesruumis ei ole ka külm.

Päev enne näitust, enamasti reede õhtul toimub veel hoolikas karva lahti kammimine. Kammimisel kasutan pika-pii kammi, kraasi ja harja. Kuna peale pesu võib karva lahti lüüa, siis just seetõttu pesengi Seffit enamasti paar päeva enne näitust. Karva lahti kammimine on pikk ja põhjalik protsess, sellest kirjutan eraldi mõnel teisel korral.

Näituse hommikud algavad erinevalt - sõltub sellest, kus näituse koht on. Mõnikord peame ärkama juba enne kella 6 hommikul, et õigeks ajaks kohale jõuda. Õnneks ei ole me kunagi pidanud näituseringis juba kell 10 hommikul olema - ikka umbes lõuna ajal. 
Seffile meeldib näitustel käia. Ta otsib väga teiste koertega kontakti ja võib öelda, et talle  meeldib näitusel olla. Just seetõttu, et ta on väga energiline näitusel, käime enne näituseruumidesse minekut umbes tund aega Seffiga jalutamas, jooksmas. Seda isegi siis, kui õues on -22 külmakraadi :).... Eks seda ka seetõttu, et tal kõht läbi käiks ja kakamine näituse ringis ei toimuks.... Näituseruumidesse üritame jõuda 1,5-1 aega enne näituseringi algust. Siis on lahedalt aega, et Seffiga jalutada, harjutada, tutvuda uute lõhnadega ning anda veel viimane lihv karvale. Ja seejärel ongi aeg ringi minna :D

Meie viimane näitus toimus jaanuari alguses - umbes kuu aega tagasi. Olude sunnil pidin Seffiga ise ringi minema. Mõtlesin, et võtan seda ringi minekut kui suure kogemuse omandamist, sest näha oli, et väga palju koeri oli näitusele registreeritud. Tegelikult ega mul suuri lootusi näitusega seoses ei olnud, sest Tartu näitused on populaarsed.... Juhtus aga nii, et 3 emasest koerast, kes pidid avaklassis ringi tulema, oli ringis vaid Seffi. See oli minu jaoks suur üllatus, kuid ega ka see üksinda ringis oleks ei päästa veel midagi....Kohtunik andis hindeks suurepärane ja otsustas, et Seffi on väärt serdi kandidaadiks saamist. Hinnang Seffile oli kohtuniku poolt väga hea! Seega, Seffi sai nelja parima emase hulka. Kuigi Seffi sai neljanda koha, sai ta esimese Eesti serdi. Juhhuu !!!! Ma olin nii õnnelik ja olen selle üle ka senini väga õnnelik :D Fotod ei tulnud väga head aga paar tükki siiski :)

Seffi esimese Eesti serdiga.


:D


Näituse teisel päeval nii hästi ei läinud. Jäime emaste avaklassis kahest koerast teiseks ja serdile ei saanud kandideerida. Aga siiski, Seffi oli täitsa tubli ja kohtuniku hinnang oli ka suurepärane :)

Kokkuvõttes oli üllatuslikult tore näituse-nädalavahetus. Näituseringis Seffi seisab väga ilusti. Ainus probleem on jooksuga. Nimelt, arvab Seffi, et jooksu ajal oleks jube äge hakata taga või ees jooksva koeraga mängima.... Aga eks ma üritan seda välja treenida...

Vot sellised õnnelikud lood meil :D Eks ole näha, kuidas järgmistel näitustel läheb :)