Septembri lõpus käisin Seffiga Tallinnas näitusel - Saku suurhallis. Meil oli käimine nii planeeritud, et mina olin perest üksi koos Seffiga ja ööseks läksin õe juurde Pärnusse. Nädalavahetus oli üsna väsitav - ikkagi ca 4 tundi autoroolis ja pluss veel näituseringis.
Näitusele tuli mind toetama, kätt hoidma ja aitama-juhendama kasvataja Agne. Aitäh Agnele - moraalne tugi nendel hetkedel on nii oluline. Isegi kui suudan end enne näitust rahulikuks sundida, siis tekib ikkagi tohutu pinge eitea kust ja tõstab vererõhu tuhandeni :D Just seetõttu palusin näituseringi Maarja. Minul lihtsalt ütleb närv üles:D
Kokkuvõttes võin öelda, et näituseks ette valmistumine oli päris hea. Kodus toimis seismine ideaalselt. Ka Maarja sai Seffiga paar korda enne näitust harjutada. Näituse esimesel päeval oli Seffi ringis tubli, kuid teisel päeval oli ta täitsa pöörane, ei teinud jooksu (hakkas üles hüppama ja tahtis mängida) ning näitusering ei õnnestunud üldse. Kuigi kohtunikelt olid näitusehindeks suurepärane, jäi Seffi mõlemal päeval viimaseks. Esimesel päeval neljandaks ja teisel päeval kolmandaks. No see on ikka täitsa raske :D aga tuleb üle olla, mitte võtta kuidagi isiklikult (kuigi on raske!) ja mitte seejuures unustada peamist - et tegu on lõbusa ja toreda üritusega :D Aga mõned fotod näitusest:
Seffi on ringi fotodel kõige esimene:
Oktoobri kolmandal nädalavahetusel käisime Lätis näitusel. Ma valetaksin, kui ütleksin, et sinna näitusele läksime väikeste lootustega. Loomulikult mitte - sooviks on ikka Serte saada ja nii lõpuks ka tsempioni tiitel kokku saada :D
Esimesel päeval läksime kogu perega - sõit Valmiera poole alustasime juba kell 7:30, ligi kaks tundi sõitu ja olimegi kohal. Võtsime kaasa puuri, trimmimislaua, mille olin Saku suurhalli näituselt ostnud ja muud vajalikud asjad. Ma polnud kunagi varem välismaal näitusel käinud, seega oli Valmiera näitusepäevad suureks õppetunniks ja kogemuseks. Esmalt avastasin paar päeva enne näitust, et mulle ei ole saadetud näituse numbreid, mis Eesti näituste puhul korraldaja poolt tavaliselt e-mailile saadetakse. Õnneks enne näituse toimkonnale kirjutamist taipasin korraldaja veebilehelt kontrollida - ja oligi seal Seffi osalemine koos mõlema päeva osalusnumbritega kirjas. Uhh :D Aga näitusepäeval Valmiera spordihalli sisenedes sain ka koha pealt lisaks brosüürile ja ümbriku mõlema päeva numbritega, kuhu pöördele pidin võtma vet-arsti templi, et Seffi võib näitusel osaleda. Ausalt öeldes ei uurinud vet-arst loomapassi just eriti.... Aga noh, ju siis polnudki rohkem vaja.
Valmieras läks ringi Pianka. Plaanisin enne näitust, et Pianka saaks Seffiga harjutada, kuid kuidagi ei klappinud meil ajad. Veidi kartsin, et kuidas näitusel saab olema. Aga Seffi on väga heatahtlik, usaldav, armastav ja leplik. Pianka jõudis umbes pool tundi enne ringi algust ja nad jõudsid teha veidi jooksu ja seisu. Näitusehall oli üsna väike - kuid koeri ja inimesi hästi palju.... Aga mõned fotod:
Ringis Seffi väga hästi ei käitunud - ta oli ärevuses ja pigem tahtis mängida. Seffi sai küll kohtunikult hinde suurepärane, sai serdi kandidaadiks ja oli seega nelja parima emase koera seas, kuid jäi neljandaks. Vot ja see oli meie esimene päev. Mõtlesime asja üle järele ja mõtlesime, et kas ja kuidas saaks paremini. Otsustasime, et tuleme näituse teiseks päevaks tunni varem, jooksutame Seffit enne näitusesaali minekut, puuri kaasa ei võta ja proovime enne ringi Seffiga palju ringi käia, et ta saaks keskkonnaga harjuda. Nii tegimegi. Hakkasime väga varakult kodust sõitma ja väsitasime ning võtsime Seffil enne ringi minekut pingeid maha. Pianka jõudis teisel päeval päris varakult ja jõudis Seffiga korralikult harjutada :D
Pianka sõnul oli Seffi ringi minnes hea tujuga ja entusiastlik. Mind tegi murelikuks, et Seffi hakkas kohtunikku kartma - lasi saba sorgu ja kõrvad lidusse... kohtunik oli muidugi suuremat kasvu ka, aga pigem tuleb mul endal ikka hakata rohkem Seffit võõraste inimestega harjutama hakata. Näitusering oli väga väike - selline tunne oli, et kui Seffi sai jooksu hoo sisse, tuli juba ringi serv ette ja edasi joosta ei saanud.
Igatahes, sai Seffi kohtunikult hindeks suurepärase, sai ka serdi kandidaadiks, st parima emase valikusse ja kuna esikoha sai esimese päeva võitja, kes juba oli serdi saanud, läks sert edasi Seffile, kui teisele parimale emasele. Aususe mõttes pean kirjutama, et parima emase valikus rohkem emaseid serdi kandidaadi koeri ei olnudki ja nii Seffi serdi saigi. Muidugi, olime üliõnnelikud :D:D:D Mõned fotod enne näitust ja näituseringist:
Olen jätkuvalt väga õnnelik ja rahul meie näitusega. Eriliselt suured tänud Piankale!
Eks nüüd on vaja rahulikult mõelda ning teha omakorda pingutused selleks, et ka tulevikus näitused ja käimised sama moodi õnnestuks :D
