Kui kevad siin suuremaid tuure võttis, otsustasin pisut aeda kujundada. Kunagi, ühest interneti-vestlusest panin tähele, et samojeedi koera-omanik soovitas igasugu aias tehtavate kaevetööde puhul vältida, et koer seda pealt ei näeks. Kuna Seffi aedik on maja ees, siis olen ta alati pannud kas aedikusse või tuppa, kui ise aias näpud mulda olen pistnud. Ja vot ei teagi, kas nüüd sellest, et Seffi minu kaevetöid ja uute taimede aeda ilmumist pealt näinud ei ole, või talle lihtsalt pole need uued "objektid" aias huvi pakkunud, siis kaevama ta ei ole hakanud nendes kohtades, kus mina just toimetanud olen :) Eks aeg näitab kuidas edasi. Aga muidu üldiselt võib öelda, et eks meie aed on paras kuumaastik :) - veidi palju on öelda, et auk on augus kinni, aga siiski :) Käru peal on stabiilselt koorem mulda, et see siis värske augu juurde lükata ja kärust muld auku kühveldada, sest muld pillutakse ju kaevetööde käigus tuhandes suunas laiali ja seda enam kokku ei kraabi. Tegelikkuses pole nende aukudega midagi väga hullu, sest need on senimaani tehtud kas keset muruplatsi või üritatud ühte või teise suunda aia alla tunnelit kaevata - lillepeenrasse on vaid korra umbes poole meetri sügavune kraater tekkinud. Aga õnneks ka kahe roosi vahele. Et siin nüüd väga valet muljet ei jääks, et Seffi aia kujundusega vaid pahandust teeks siis, tuleb teda tunnustada võitluses naabrite kibuvitsavõrsetega, mis meie aeda tungivad. Ei teagi nüüd, kas ta on nende peale eriti tige seetõttu, et okkad torkavad ja et need kasvavad sellises toredas kohas, kus Seffile meeldib ringi nuuskida või on Seffil kibuvitsadega eriline suhe.
Kuna meie Seffi aedik tekitas naabrites pisut pahameelt ja et selle meie poolt mõeldud kohta alles saaksime jätta, pidi mees naabritele umbes 10 meetri ulatuses uue aia ehitama. No ma ei hakka siinkohal laskuma detailidesse - suhted naabritega on siiski jätkuvalt head :) Aga aia ehitamise käigus avastas mees, et aia lähedale tõstetud varem kasutuses olnud plastikust jäätmete tünn, mis praegu tühjana seisab, on Seffi pesa. No ma ei võtnud seda juttu alguses kohe päris tõena - no pole võimalik. Aga no oli. Tünnil on all servas umbes 20 x 30 cm ava ja külgedel "ribid" ning peal kaas. Läbimõõt sellel tünnil on umbes meeter ja kõrgus sama palju. Ja mulla peale oli ikka täitsa korralik pesa juba tekkinud - oli näha et see oli "kujundatud" ja mugavaks tehtud. Täitsa naljakas kohe. Kuna seal tünnis magamas käimine ei tundunud väga mõistlik, siis otsustasime selle tünni ära võtta. Korra muru peale pannes kolis Seffi sinna kohe sisse - ja siin siis mõned pildid sellest :) Kui kaas pealt sai ära võetud, siis avanes selline vaatepilt:
Ja oma kodu-uksel:
Igatahes tekib küll mõte, et milleks selline 15 m2 suurune aedik, kui piisab ka 1m2 suurusest mõnusast pesast:)
Oma aedikus magamisega on Seffi ilusti harjunud. Ei laamenda ega kolista millegagi. On isegi kakamise koha ilusti aedikus kasvate puude taha valinud - ühte kohta käib häda tegemas. See on küll väga hea, sest alguses pisut pelgasin, kuidas selle aediku puhtusega olema saab. Hommikul, kui aedikust välja laseme Seffi, siis pissile läheme sellisesse kohta, kus väga käimist-olemist ei ole ja palliga kõhuli viskumise ohtu ka mitte. Oleks hea, kui ta kõik oma hädad sinna kanti ära teeks, aga no ei tee - neid junnikesi on ikka igal pool. Aga vaatame, võib-olla aeg õpetab Seffile, et kus on õige häda tegemise koht :)
Kuna meil sellest eelmisel näitusel saadud teisest kohast veel vähe on, siis olen hakanud vaatama järgmiseid - plaanis on juunis osaleda paaril näitusel. Kuna Seffil on karv kohe täitsa lahti läinud, siis ei kujuta ette, mis nüüd lähiaeg tuua võiks ja kas üldse näitusele saame minna. Karvutu koeraga ei lähe ju :) Eks aeg näitab. Paar päeva tagasi üks tuttav just üritas mulle selgeks teha, et näitusel käimine on mõttetu ja et sealt on suur risk igasugu haigusi koertele kaasa tuua. Võib-olla tõesti, aga veel ei ole ma küllastust saanud ja kui võtta seda, kui hobi ning teha seda seniks, kuni koer ka ilmseid vastu olemise märke ei näita, siis usun, et kõik on sellega ka korras.
Eile pesime Seffit. Eelmine pesu oli enne näitust (aprilli alguses) no see 1,5 kuud oli ikka päris pikk aeg... Nii mõnus ja pehme on karv peale pesu :) Ja ilus ka :) Aga ega see pikalt ei püsi sellisena, sest ilmad on kuumad ja Seffi otsib kohta, kus oleks jahedam ja paraku on kõige jahedam ikka mulla peal...
Sellised toredad lood meil siis sel korral. Päikselise kevade jätku :)
