Olemegi jõudnud talvest suurde kevadesse :) Lubasin eelmises postituses, et räägin rumalustest, millega meie armas Seffi hakkama on saanud. Peamine, millega iga samojeedi omanik peab arvestama, on augud. Ausalt öeldes, on meie aed justkui kuumaastik :D Enne Seffit olid meie aia mureks mutid ja vesirotid, siis Seffi tulekuga mutid kadusid. Vesirotid on senini alles. Kuna vesirott teeb ümara augu maapinnale ja sellele järgneb looklev käik maa sees, siis nii mõnigi vesiroti auk on Seffi poolt lahti kaevatud. Kui Joanna oli väiksem, siis tihti aias joostes kukkus, sest muru seest ei ole Seffi auke näha :D Üks näide maja ees aukudest, mis on veel mullaga täitmata:
 |
| Punaste nooltega on näha sügise ja talve jooksul Seffi poolt kaevatud augud maja ees murul :D |
Üks suureim auk, mis meil aias on, on laste mängumaja all. Seda auku kaevab Seffi ikka iga mõne aja tagant sügavamaks, meie lükkame aga mulda auku tagasi. Selline lõputu töö. Auk on aga niipalju suur, et varsti vist kukub laste mängumaja ümber....
Peale aukude on Seffi pisut ka aeda ümber kujundanud - peamiselt on ta piirdunud roosidega. Rooside tuusteldamine sai alguse sellest, kui naabrite kibuvitsad meie aeda hakkasid end ajama. Mida enam torkis, seda usinamalt Seffi välja sikutas. Ja ju nii oli ka roosidega. Üldiselt teen ma aias igasugu kaevetöid siis, kui Seffit kodus ei ole - eesmärgiga, et ta ei näeks, et kaevamine on OK.
Ka ühe väikese ja värskelt istutatud elupuu on Seffi maast välja juurinud :D
Nendest aukudest ja taimedest ei olegi nii kahju kui esiuksest :( - see on ikka täitsa ära näksitud. No ma ei kujuta ette, kust ta võtab meelekindluse ja soovi oma esihammastaga niimoodi näksida....
 |
Meie kodu uks ja selle ümbrus, mis on ära näksitud...
|
Õnneks ühtegi jalanõud Seffi ära närinud ei ole :D - seda soovi tal ei ole. Küll aga on tema suureks kireks igasugused juhtmed. See on ikka üks väga hirmus komme. Tuleb tunnistada, et ta on ikka täitsa mõnegi juhtmega üks null teinud. Näiteks aeda oli aetud auto järelkäru - tõesti umbes kümme minutit oli Seffi koos käruga õues ja mis ta tegi? Käru juhtmed, mis ühendatakse auto külge, et käru tuled põleksid, need juhtmed suutis ta ära närida... Kohutav. Aga üks naljaks juhtum on Seffi pahandustega seoses ka. Eelmisel aastal remonditi meie maja fassaadi. Kuna meil on kõrge maja, siis oli töödel aias tõstuk. Juhtus nii, et üks mees tegi tõstukiga maja ees tööd - oli end korviga teisele korrusele tõstnud. Seffi näris all juhtmed läbi ja tõstukit enam alla lasta ei saanud. Õnnetuseks ei olnud töömehel üleval telefoni kaasas ja teised mehed tegid maja teisel pool tööd... Nii see taevalaotuse all tööd tegev mees siis ootas ja ootas.... ikka mitu tundi ootas, enne kui teda märgati ja ta alla tagasi sai....
Õnneks ei ole meil palju juhtmeid ja igasugu juhtumisi nendega on vähe. Kuigi suur kevad on käes ja lund ja jääd pole enam ammu, siis mõned meenutused talvisest merest:
Vot sellised toredad lood :D Aga veelgi toredam on see, et kevad on käes. Pühapäeval tegin esimese Seffi kammimise juba õues - karva veel eriti ei tulnud, seega läheb veel aega, enne kui talvekarv vahetuma hakkab.
Ilm oli nädalavahetuse super. Jõudsime kevadet otsima ka jõe äärde ja luhale:
 |
| Nii palju rõõmu ! |
 |
| Nagu näha, on ka muttidel kevad südames ja käppades... |
 |
Kevad avastatud :D
|
Meil oli väga tore - linnud laulsid, vesi vulises ja taamal luhal kitsekesed hüppasid. Õnneks Seffi kitsekesi ei näinud, muidu vist oleks küll olnud olukord, kus Seffit oleksime päevi pidanud otsima, sest olgem ausad, kuulekuse osas on veel väääääga palju arengu ruumi :D Aga peale toredat pärastlõunat, on uni kõige magusam :D, eriti, kui kuskil pehme peal saab külitada...
