Veidi meie näitustest

Ja nüüd siis veidi meie viimase aja näitustekäikudest.

Septembri lõpus käisin Seffiga Tallinnas näitusel - Saku suurhallis. Meil oli käimine nii planeeritud, et mina olin perest üksi koos Seffiga ja ööseks läksin õe juurde Pärnusse. Nädalavahetus oli üsna väsitav - ikkagi ca 4 tundi autoroolis ja pluss veel näituseringis.

Näitusele tuli mind toetama, kätt hoidma ja aitama-juhendama kasvataja Agne. Aitäh Agnele - moraalne tugi nendel hetkedel on nii oluline. Isegi kui suudan end enne näitust rahulikuks sundida, siis tekib ikkagi tohutu pinge eitea kust ja tõstab vererõhu tuhandeni :D Just seetõttu palusin näituseringi Maarja. Minul lihtsalt ütleb närv üles:D

Kokkuvõttes võin öelda, et näituseks ette valmistumine oli päris hea. Kodus toimis seismine ideaalselt. Ka Maarja sai Seffiga paar korda enne näitust harjutada. Näituse esimesel päeval oli Seffi ringis tubli, kuid teisel päeval oli ta täitsa pöörane, ei teinud jooksu (hakkas üles hüppama ja tahtis mängida) ning näitusering ei õnnestunud üldse. Kuigi kohtunikelt olid näitusehindeks suurepärane, jäi Seffi  mõlemal päeval viimaseks. Esimesel päeval neljandaks ja teisel päeval kolmandaks. No see on ikka täitsa raske :D aga tuleb üle olla, mitte võtta kuidagi isiklikult (kuigi on raske!) ja mitte seejuures unustada peamist - et tegu on lõbusa ja toreda üritusega :D Aga mõned fotod näitusest:

Seffi on ringi fotodel kõige esimene:

Oktoobri kolmandal nädalavahetusel käisime Lätis näitusel. Ma valetaksin, kui ütleksin, et sinna näitusele läksime väikeste lootustega. Loomulikult mitte - sooviks on ikka Serte saada ja nii lõpuks ka tsempioni tiitel kokku saada :D

Esimesel päeval läksime kogu perega - sõit Valmiera poole alustasime juba kell 7:30, ligi kaks tundi sõitu ja olimegi kohal. Võtsime kaasa puuri, trimmimislaua, mille olin Saku suurhalli näituselt ostnud ja muud vajalikud asjad. Ma polnud kunagi varem välismaal näitusel käinud, seega oli Valmiera näitusepäevad suureks õppetunniks ja kogemuseks. Esmalt avastasin paar päeva enne näitust, et mulle ei ole saadetud näituse numbreid, mis Eesti näituste puhul korraldaja poolt tavaliselt e-mailile saadetakse. Õnneks enne näituse toimkonnale kirjutamist taipasin korraldaja veebilehelt kontrollida - ja oligi seal Seffi osalemine koos mõlema päeva osalusnumbritega kirjas. Uhh :D Aga näitusepäeval Valmiera spordihalli sisenedes sain ka koha pealt lisaks brosüürile ja ümbriku mõlema päeva numbritega, kuhu pöördele pidin võtma vet-arsti templi, et Seffi võib näitusel osaleda. Ausalt öeldes ei uurinud vet-arst loomapassi just eriti.... Aga noh, ju siis polnudki rohkem vaja.

Valmieras läks ringi Pianka. Plaanisin enne näitust, et Pianka saaks Seffiga harjutada, kuid kuidagi ei klappinud meil ajad. Veidi kartsin, et kuidas näitusel saab olema. Aga Seffi on väga heatahtlik, usaldav, armastav ja leplik. Pianka jõudis umbes pool tundi enne ringi algust ja nad jõudsid teha veidi jooksu ja seisu. Näitusehall oli üsna väike - kuid koeri ja inimesi hästi palju.... Aga mõned fotod:

Ringis Seffi väga hästi ei käitunud - ta oli ärevuses ja pigem tahtis mängida. Seffi sai küll kohtunikult hinde suurepärane, sai serdi kandidaadiks ja oli seega nelja parima emase koera seas, kuid jäi neljandaks. Vot ja see oli meie esimene päev. Mõtlesime asja üle järele ja mõtlesime, et kas ja kuidas saaks paremini. Otsustasime, et tuleme näituse teiseks päevaks tunni varem, jooksutame Seffit enne näitusesaali  minekut, puuri kaasa ei võta ja proovime enne ringi Seffiga palju ringi käia, et ta saaks keskkonnaga harjuda. Nii tegimegi. Hakkasime väga varakult kodust sõitma ja väsitasime ning võtsime Seffil enne ringi minekut pingeid maha. Pianka jõudis teisel päeval päris varakult ja jõudis Seffiga korralikult harjutada :D

Pianka sõnul oli Seffi ringi minnes hea tujuga ja entusiastlik. Mind tegi murelikuks, et Seffi hakkas kohtunikku kartma - lasi saba sorgu ja kõrvad lidusse... kohtunik oli muidugi suuremat kasvu ka, aga pigem tuleb mul endal ikka hakata rohkem Seffit võõraste inimestega harjutama hakata. Näitusering oli väga väike - selline tunne oli, et kui Seffi sai jooksu hoo sisse, tuli juba ringi serv ette ja edasi joosta ei saanud.

Igatahes, sai Seffi kohtunikult hindeks suurepärase, sai ka serdi kandidaadiks, st parima emase valikusse ja kuna esikoha sai esimese päeva võitja, kes juba oli serdi saanud, läks sert edasi Seffile, kui teisele parimale emasele. Aususe mõttes pean kirjutama, et parima emase valikus rohkem emaseid serdi kandidaadi koeri ei olnudki ja nii Seffi serdi saigi. Muidugi, olime üliõnnelikud :D:D:D Mõned fotod enne näitust ja näituseringist:

Olen jätkuvalt väga õnnelik ja rahul meie näitusega. Eriliselt suured tänud Piankale! 

Eks nüüd on vaja rahulikult mõelda ning teha omakorda pingutused selleks, et ka tulevikus näitused ja käimised sama moodi õnnestuks :D

Sügise matk Taevaskotta ja sünnipäev

Et blogi jälle tõsta ja pajatada meie tegemistest, ei alustagi sel korral ajast, mil viimati siin kirjutasin. Hakkan hoopis praegusest mineviku suunas minema – eks ole näha, kas ja mida meenub ja millised fotod sündmuste meenutamiseks fotokaustast üles leian.

Üks meeldejäävamaid üritusi sel sügisel on seni kindlasti olnud sügise matk rongiga Taevaskotta. Käisime koos perega ja muidugi oli meiega kaasas ka Seffi. Kuna rongi peatus on kodu lähedal ja rongiga saab Taevaskotta väga kiiresti, otsustasime sel korral autota minna ja proovida teistmoodi rändamist. Ausalt öeldes olen seda mõtet juba mitu aastat mõelnud, kuid tegudeni jõudsime alles nüüd, hiljuti. Aga elamused olid tõesti suured. Ja nendele aitas kindlasti kaasa võrratu ilm – võib lausa öelda, et ka sel suvel ei olnud alati nii ilusat ilma kui nüüd septembris.

Igatahes, pakkimisime pikniku asjad kotti ning istusime hommikul rongi. Sõitsime Taevaskotta ja maantee ääres kõndisime veel 3-4 km kuni jõudsime sihtpunkti. Esimese käiguna tegime jõelaev Lonnyga retke. Väga ilus oli ja igati ületas ootusi. Ka Seffi oli korralik – laeval olek et tekitanud temas ärevust – vastupidi, ta suutis ca 50 min sõidu jooksul korduvalt isegi magama jääda. Kuna laevas oli veel lapsi, siis tundus, et lapsed eelistasid looduse vaatlemise asemel Seffit silitada :D Korraks isegi tundus, et üks vanem proua, kes koos lastelastega oli tulnud, oli kuidagi nördinud, et lapsed Seffit paitada otsustasid… Aga noh, kuna lapsed olid koeraga hellad ja Seffi ise vastumeelsust üles ei näidanud, lubasin lastel koeraga tegeleda. Üleüldse see lubamise teema on minu jaoks selline keeruline – kui inimene tundub sõbralik ja küsib, siis väga raske on “ei“ öelda. Ja ausalt öeldes ma ei teagi, kas peaks siis selle „ei“ ütlema või mitte.  

Peale laevasõitu alustasime matkamist – päris tore oli. Kui matkarajale läksime, otsustasime, et laseme Seffi rihma küljest lahti ja vaatame, kuidas ta käitub – kas läheb kohe „hulluks“ või kuulab ikkagi sõna ka. Esimese hooga muidugi oli Seffi nii äksi täis, et kalpsas küll ühele, küll teisele poole :D Korra suutis isegi metsas seenelisi ehmatada – kiljatused kajasid üle metsa. Seejärel otsustasime mõneks ajaks Seffi rihma külge panna. Aga no kaua sa looduses looma nii piinad? Hale hakkas. Kuigi rahvast oli väga palju, lasime kokkuvõttes Seffil päris palju vabalt ringi liikuda. Mingil hetkel inimesed teda enam absoluutselt ei huvitanud ja ta läks vastu tulevatest inimestest nii mööda, et silm ka ei pilkunud. Võin öelda, et selline käitumine oli minu jaoks suur üllatus, sest ma arvasin seni, et selline olukord niipea ei olegi võimalik. Aga mõned fotod meie tegemistest Taevaskojas:

Saime oma käigud käidud ja tegelikult tagasi raudteejaama jõudsime  umbes 1,5 tundi enne  rongi kodu poole tagasi väljumist. Sel ajal mina suurema osa ajast võtsin päikest, lapsed kiikusid ja toimetasid koeraga. Rongi sõit nii Taevaskotta kui tagasi koju läks päris kiiresti – uued rongid on ju mugavad ja mõnusad, kiired ja võib öelda, et suhteliselt odavad. Ka Seffi talus rongisõitu hästi – magas jalgade juures. Vaid enne rongi peatumist radika juurest puhkiv hääl tekitas Seffis tunde, et mingi loom või asi vajaks tuvastamist. Aga ka sellest olukorrast saime kergelt üle :D

Augusti lõpus sai Seffi kahe aastaseks. No loomulikult oli siis meil väike pidu, kingitused ja fotod :D Uskumatu kui kiiresti aeg ikka lendab – alles oli see, kui ootasime Seffi sündi…  Ja nüüd juba peatselt saab kaks aastat, mil Seffi meie pere liige on olnud :D

Ja nüüd siis oleme võtnud plaani ka tihedama näitustel käimise, mis eelmisel aastal minu õpingute tõttu tahaplaanile jäi. Aga eks siis sellest jälle mõne aja pärast :D

Ilusat sügist!

Meie tegemised ja üks matkapäev :)

No nii, kiired, eriti kiired ning ülikiired ajad on praeguseks nüüd seljatatud. Ja saan aega, õigemini võtan aega,  et kirjutada meie seni toimetatud tegevustest. Viimasest blogimisest on nii-nii palju aega möödas, et ei teagi, millest ja kuidas kirjutada. Aga lühidalt: vahepeal oli Seffil jälle jooksuaeg - umbes-täpselt 6 kuu peale eelmist. Jube tüütu, aga midagi pole pärata. Õnneks on see nüüd jälle möödas ja umbes pool aastat saame rahulikult ringi käia. Ja ringi oleme koos Seffiga palju käinud. Ei saa päris öelda, et oleksime korra nädalas loodusesse liikuma jõudnud, kui üle nädala siiski. Ka täna jõudsime matkama - isegi täitsa pikale distantsile ca 7 km - raba, metsa ja lund. Seffi sai värskelt ka endale rakmed ja mõned hetked vedas ka kelgul Joannat. Joosta sai Seffi päris päris palju. Koju tulekust saati on Seffi maganud - on näha, et ta on päevast väsinud.
Tänasel käigul oli hea näha, et kui varem metsas käies on Seff ikka vahetevahel ikka pikaks ajaks metsa uitama läinud, siis täna ikkagi ees minnes aeg-ajalt peatus ja vaatas, kas meie ikka tuleme järgi. Ja teine hea asi, mida täna täheldasin oli see, et ta kuuletus päris hästi ja tuli rõõmsalt kutsumise peale. Ehk hakkab ta ka juba suureks saama :)

Ilm oli suurepärane, matkapaik võrratu ja ma usun, et kõik osalised said elamuse.

 

 

Peale matka oli plaanis minna grillima. Kuna meie 1tunni ja 45 minuti pikkuse matka jooksul oli veel u 10 autotäit inimesi matkarajale tulnud, siis otsustasime minna matkarajast pisut kaugemale RMK grillimisalale. Ja meie õnneks seal inimesi ei olnud. Söök-jook oli meil kaasas, tikud ja mõned kuivad lõkkepuud ja nii need järgmised paar tundi möödusid. Grillimiskoht oli allika-oja kaldal. Kui esialgu tehtud fotodel on Seffi veel ilus ja puhas (isegi matk rabas ei määrinud teda), siis grillimast lõpetades oli Seffi ikka täitsa määrdunud, sest loodust nautides ja oja kaldal, laua all ringi joostes olid sellest omad jäljed jäänud....

 

 

 

 

Vot selline suurepärane oligi meie tänane päev. Palju sai nalja, kõigi oli lõbus ja tore :) Nagu üks sünnipäev olema peab, eksole...