Nüüd siis on meil fotograafi tehtud fotod käes ja saan ilusaid pilte jagada. Pilte tuli meile tegema juba varasemast tuttav hobifotograaf Lille. Kui algselt tundus mulle mõte, et mis see paar klõpsu siis ära ei ole, siis fotode tegemise käigus selgus, et aktiivse kutsika fotole püüdmine nii lihtne ei olegi. Pildistamise alguses kui Seffi oli veel väga äksi täis, oli see eriti raske. Kui palavus oma töö tegi ja Seffi ära väsis, oli lihtsam tema tähelepanu köita ja ilus klõps purki saada :) Tuleb au anda, Lille pühendumus ja püüd olid kiiduväärt! Põhimõtteliselt igale fotole järgnes Seffi fotograafi juurde jooksmine, sest eks Lille ju üritas Seffi tähelepanu saada, et Seffi pilk ikka kaamerasse oleks suunatud. Sellele järgnes Seffi õigele kohale tagasi viimine-meelitamine-panemine (vastavalt olukorrale), nii et oleks võimalik jälle pilti tegema hakata :)
Aga mis ma siin ikka loran, eks fotod räägi enda eest:
Lapsed tegid mulle: Seffi oli täitsa vaimustunud nendest ja püüdis neid kõiki ära ampsata. No ja ka lastele meeldis, sest sellist päeva, kus toas saaks mulle teha, polegi olnud - vaid õues või vannis on varem mullide tegemise rõõm olnud.
ja veel mulle:
Pildistamise ajal juhtus sedagi, et kas lapsed või üks lastest oli fotol ilusti, kuid just siis Seffi põgenemas või vastupidi. Üks näide minu arvates õnnestunud fotost:
Tegelikult sai klõpse meie pere kõigi liikmetega tehtud, sh ainult
Seffist. Võrreldes tehtud piltide ajaga on ta praeguseks ikka mürakamaks kasvanud -
seega fotosid tuleb ikka kogu aeg teha. Eks ju beebi-iga saa varsti
mööda :)
Lumest - vahepeal olid täitsa külmad ilmad ja veidikene lund tuli ka maha. Oh seda rõõmu. Et oli külmem, oli nii mõneski mõttes täitsa tore. Esiteks, oli Seffi puhas ja ei saanud eriti tegeleda kaevamistöödega - seega tuppa tulek oli väga kiire ega kaasnenud suuri tegelemisi seoses sellega. Teiseks, lumi meeldis Seffile väga. Eriti, kui lumepalle talle teha ja neid visata... Kahjuks oli lumi mööduv nähtus ja täielik pori-aeg on tagasi... Nagu ilma-prognoosid näitavad, siis niipea ei ole lume tulekut näha... Paar päeva tagasi, kui Seffi oma õega oli hullanud - umbes paar tundi, tuli Seffi tuppa. Olin sunnitud koridori ühe osa blokeerima, sest nii märga ja porist kutsat ei olnud ma enam ammu näinud. Ja kusjuures nad hullasid grillmajas, kus on laudisest põrand... Ei julgegi mõelda, milline ta oleks olnud, kui nad oleksid vabalt õues ringi saanud joosta :)
Eksole, on ju armas kutsu keda kaisutada :) - pole eriti selle armsa karvapalli moodi, kes eelpool piltidel poseeris :) Igal juhul, kuivas Seffi paar tundi ja siis sai ta juba ära kammitud ja jälle armas valge kutsa tagasi.
Mõned muudatused seoses Seffi söömisega: ta sööb nüüd rohkem kui varasemalt ja kolm korda päevas. Hommikuti olen talle seganud krõbinate peale ka keefirit, sest see talle tõesi maitseb ja kui ta saab aru, et krõbinad on koos valge lisandiga, siis selle üle on ta täitsa õnnelik kohe. Keefir tagab selle, et Seffi ikka ilusti kõhu täis sööks - hommikul kui ära läheme on see eriti oluline. Meid pole ju kodus, et mõne aja pärast söömisest jälle võimaldada. Ja meie väike pesamuna on nüüd juba kolm ööd õues grillmajas maganud. Seal on tema pesa ja isegi väike kuut. Kas ta kuudi juba omaks on võtnud, ei oskagi arvata. Sinna pandud fliistekki on igatahes aeg-ajal siblimas käidud, kuid arvan, et ega seal magamisest suurt midagi veel niipea välja ei tule - kui üldse :) Grillmajas on Seffil pinda umbes 25m2 toimetamiseks, katus peakohal. Grillmaja akna-avad on pleksi-klaasiga üle löödud, nii et ka tuult ei tohiks Seffile peale tulla (kui vaid võrestikuga uksest). Pleksiklaasist ust ei tahtnud talle panna, sest muidu ei näe ta kohe üldse välja aga läbi võrestikuga ukse näeb, mis aias toimub. Ühel hommikul kui pidin varem ärkama, sain jälgida, mida Seffi siis teeb, kui veel pime on. Ta ärkas umbes kella 7 paiku - oli veel pime. Kontrollis üle grillmaja ukse - et äkki see on ikkagi öö jooksul imeväel lahti käivaks osutunud. Siis tõi oma mänguasjad ja mässas pisut nendega ning siis keeras ukse juurde kerra magama. Mingit paanilist rabelemist või ootust ma tema käitumises ei märganud ja seetõttu eeldan, et ju ta on grillmajas olemisega ilusti ära harjunud. Õhtul kui teda toast õue magama viin, siis on näha, et toas on Seffil ikka väga raske - lõõtsutab. Õues läheb särtsu täis ja tahab joosta.
Sellised pikad lood siis sel korral :)
